Vadjalased
venelasteks, teisalt aga ranget vahet tegema teiseusuliste (st. luterlike) soomlaste
ning eestlaste vahel, kes ometigi keeleliselt vadjalastele lähedasemad. 19. sajandi
lõpuks jõudsid vadjalaste etnograafilisele asualale suured kiviteed ning
raudteeühendus, mis avas needki maakohad täiel määral industrialiseerumisele ja
urbaniseerumisele. See tõi omakorda kaasa võõraste massilise juurdevoolu ning
traditsioonilise etnotsentrilise külaühiskonna järkjärgulise murendumise. Veel
praegugi seostavad Vaipoole vadja vanurid venelaste ja muude "võõramaalaste"
tulekut külla suurte maanteede ja raudteede rajamisega. Akulturatsiooniprotsessile
avaldas mõju kindlasti ka vadjalaste asualale venekeelsete koolide asutamine.
Kooliharidus eeldas noortelt varakult head vene keele oskust ning hakkas vadja
keelt välja tõrjuma ka koduringist. Sel põhjusel muutus vadja keel teatud ajahetkel
tarbetuks, väheperspektiivikaks, mille õppimist ja lastele õpetamist ei peetud