E. L. Doctorow "Ragtime"-i põhjal kirjutatud essee
Kuid kas kirjandusest lähtudes on õnn siiski võimalik? Sellele küsimusele keskendub
ka minu Ragtime-i arutlus.
20. sajandi kirjanduse tippkuju Ernest Hemingway on öelnud "Õnn tarkade
inimeste hulgas on harvim asi, mida ma näinud olen." See ütleks meile justkui, et
intelligentsed inimesed omavad palju täielikumat pilti maailmas tänu tugevamale
ühiskonnatunnetusele, kui keskmine inimene. See omakorda eeldaks, et maailm ongi
kogu oma hädade ja probleemidega summaarselt muremeri. Ka Ragtime-is oli näha
sarnast nähtust inimesed vajusid aina sügavamale oma õnnetuse sisse ja ei
üritanudki midagi muuta, vaid paari erandiga. Võtkem näiteks Houdini õnnetus oli
tema jaoks konstantne ning pidevalt kohal olev nähtus, mille eest ta võis küll püüda
põgeneda, kuid lahti saada mitte iial. Ka isiklikud suhted olid tihti komplitseeritud
ning ka seda võttis E. L. Doctorow normaalse nähtusena võtkem näiteks näiteks Isa
ja Ema suhte