Isaac Newton - referaat
1665. ja 1666.aastal
märatses Inglismaal katk ja ülikool suleti. Newton elas sel ajal oma kodukülas
Woolsthorpe'is.
Aasta hiljem hakkas ta uurima valgust ja raskusjõudu. Ta koostas 42-
leheküljelise sõnaraamatu, milles sõnad rühmituvad alajaotuste kaupa.
1668.aastal ehitas ta esimese peegelteleskoobi, 1672.aastal selgitas ta valguse
spektriks lahutuvuse nähtuse põhjused. 29 aastane Newton avaldas oma esimese
artikli ''Valgus koosneb mitteühtlaselt murduvatest kiirtest''. Kõik oma
optikaavastused võttis Newton kokku suurteoses ''Optika'', mis ilmus
1704.aastal. 27 aastaselt Oli Newtonist saanud matemaatikaprofessor. 1703-st
kuni 1727.aastani, oma surmani oli ta Royal Society (Kuninglik Selts-
enamvähem teaduste akadeemia vaste) president.
Suurim oli Newtoni panus mehhaanikas, kus tema tööd tähistasid
loodusteaduse määratut edusammu ja edasise uurimistegevuse algust.
Meenutagem siinkohal seika kukkuva õunaga, mis andis Newtonile idee