Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
Saksamaal Brandenburgis
kasvanud suur laukapuu meelitas nii vaatamisväärsusena kui ka maagiliste rituaalide
teostusobjektina 17. sajandil ligi hulgaliselt inimesi. 1683. aasta novembris käskis kohalik
hertsog Friedrich Wilhelm puu lihtsalt maha raiuda, põhjendades oma tegu ebausukommete
piiramisega. Panuse lokkava ebausu võimendamiseks andis ka laukapuu eri osade
kontrastsus.
Varakevadise õitsemise järjel moodustunud valged õied, okste tume koor ning punakas
vedelik, mis murdumiskohtadelt välja immitses, viis kiiresti mõtted musta ja valge
vastandlikele pooltele, mida sidus punane veri.
Ka laukapuu viljad ei äratanud neid tarbivates kahejalgsetes erilist usaldust. Esimene
probleem tekkis nende maitsega, mis parkainete ja hapete rohkuse tõttu on kombinatsioon
hapust ja mõrkjast maigust, mida võimendab tugevalt kootav toime limaskestadele. Nüüdisaja
teadmiste valguses on teada seegi fakt, et luustunud seemnes leidub piisavalt amügdaliini,