jooksus 5.06,02 (püstitatud 18. juulil 2008.aastal Joensuus kergejõustikusarja Eliittikisat võistlusel)." (Spordiinfo 2013) Pikamaajooksu esimese distantsi, 3000m Eesti rekordi omanik on Toomas Turb.Väga vana rekord 1981.aastal joostud Budapestis ajaga 7.48.Ta on saanud 10 000 m jooksus universiaadil kulla (1981), MK-l 6. (1981) ja EM-il 15. koha (1982), NL-i rahvaste spartakiaadil hõbeda (1983). Tulnud 197987 kesk- ja pikamaa- ning murdmaajooksus 20 korda Eesti meistriks.Aastast 1979 kuni 1988 on võistnud kõik Eestimeistrivõistlused. (Spordiinfo 2013) 5000m ja 10000m rekordid kuuluvad Enn Sellikule.1976.aastal Podolskis jooksis ta 5000m ajaga 13.17, mis siiani kehtiv Eesti rekord.10000m jooksis 1978.aastal Prahas ajaga 27.40. (Wikipedia 2013) ,,Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas.3000m takistusjooksus on
Paide staadioni kõrval ei saa jätta nimetamata veel ühte keskset kohta Paide Vallimäge. Siin sai pargiteedel 100 meetrit joosta peaaegu viiel normaallaiusega rajal. Rajakate oli kokkutambitud peentest kividest ning ringteel oli tõuse ja langusi. Kõva rajakate lõhkus naelikuid. Vallimäe põliste puude all viidi läbi mitmeid maakondliku ulatusega võistlusi, aga ka suuremaid üritusi 1930. aastal toimusid siin vabariigi esivõistlused murdmaajooksus. Vallimäel harrastati edukalt teisigi alasid peale jooksude. Kuuli tõugati vallitorni esisel vanal tenniseväljakul, ketast tuli heita vallitorni taga. Pikema oda lennu korral sattus see puutüvesse või raksatas kivimüüri. Enne ja peale sõda kasutati sportimispaigana ka praegust kutsekooli spordiplatsi, mis Erni Reinloo tulekuga kutsekooli kehalise kasvatuse õpetajaks 1960-ndatel kohandati ka kergejõustiku tarbeks. Praegu on see üpris hooldamata ala, kus vahel siiski jalgpalli
annaabi.ee 
