Hiiumaa
Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla.
Pinnamood ja geoloogiline areng:
Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore
kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on
kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa
moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii
jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tuultele ja murdlainetele on liiva pindmine osa
läbi uhutud ja ümber setitatud. Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal
liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited. Hiiumaa loode- ja idaosas ja
ka Emmaste poolsaarel katab moreen aluspõhjakõvikuid. Basseinimoreen ja viirsavi
katavad suuremaid alasid kaguosas, Käina ja Heltermaa ümbruses. Basseinimoreen on raske
liivsavi või kerge savi, milles on palju kruusateri. Selle kujunemist seostatakse liustiku
taandumisega.
annaabi.ee 
