7.loeng Kõverjooned ja kõverpinnad, üldised teist järku pinnad, kruvipinnad, tsüklilised pinnad, aksonomeetria Tsükliliseks pinnaks nimetatakse pinda, mis tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone suvalisel liikumisel. Tsükliliste pindade hulka kuuluvad kõik pinnad, millel on ringjoonekujulisi lõikeid: torukruvipinnad, kõik pöördpinnad, üldised teist järku pinnad. Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel pmber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. Rõngaspinnaga piiratud keha nimetatakse rõngaks. Rõngaspinna kuju sõltub pöörlemistelje asukohast meridiaanringjoone suhtes. Rõngaspinnad: a)telg möödub ringjoonest- tekib auguga rõngaspind (toor). b)telg puutub ringjoont- tekib iseennast puutuv rõngaspind. c)telg lõikab ringjoont, kuid ei läbi keskpunkti- tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kruvipinnad: Objekti niis...
pikkused. a) kinninemurdjoonte süst, mis algab ja lõppeb ühel ja samal punktil b) lahtine algab ühel ning lõppeb teisel punktil c) rippuv algab ühel ning lõppeb kusagil poole peal. Mõõdistamise meetodid:*Trangulatsioon 3nurkade süst, kus mõõdetakse 3nurkade nurgad.*Trilatatsioon 3nurkade süsteem, mõõdetakse 3nurkaga küljepikkused.*Polugomomeedid tihendusvõrgu rajamiseks, mastikul kindlad punktid, moodustavad murdjooni. Koordinaadid on tavaliselt arvsuurused, mis määravad mingisuguse punkti asukoha mingi valitud lähtetasapinnal lähtejoonte vahel. Geodeetilised koordinaadid graafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega. Geodeetiline kõrgus h, määrab vaatluspunkti kauguse ellipsoidi pinnast piki normaali - ellipsoidi punktitasandi ristjoon antud punktis. Geodeetiline laius (B) nurk ekvaatori tasapinna ja punkti M läbiva normaali vahel
kolmnurgareegliks. · Liitmisel kehtib kommutatiivsuse seadus. · Võttes rööpküliku lähiskülgedeks ühise alguspunktiga liidetavad vektorid, on summaks rööpküliku diagonaal kui vektor, mille alguspunktiks on liidetavte vektorite ühine alguspunkti. · Vektori esitamist kahe erisihilise vektori summana nimetatakse vektori lahutamiseks komponentideks. · Mitme vektori korraga liitmiseks moodustame liidetavatest vektoritest murdjooni nii, et eelmise vektori lõpppunkt on järgmise vektori alguspunktiks; vektor, mis on suunatud murdjoone alguspunktist lõpppunkti on antud vektorite summa. See on hulknurgareegel vektorite liitmiseks. · Liitmisel kehtib assotsiatiivsuse seadus 6.5 Vektori lahutamine · Sama sihi, pikkuse, kuid erineva suunaga vektorid on vastandvektorid. · Vektorit, mille pikkus on null, nimetatakse nullvektoriks, tähistatakse sümboliga 0.
Joonisel 6.1,b 0,82 tisebaasil.Sel viisilvalmistatud kujutisinimeta- on ndidatudristisomeetriateljestikukujutise takseaksonomeetrilisteks kuiutisteks. konstruktsioon. Aksonomeetrilise kujutisetuletamiseks on vaja - sidudakujutatavobjektristteljestikuga; - joonestadateljestikukujutisja tdpsustada moondetegurid telgedel: - tuletadaobjektikujutis,kasutadespunktide mdrkimiseks koordinaatl6ikude murdjooni. Aksonomeetriap6hiliseks probleemikson seega 6igete ja sobivate projektsioonide tuletamine teljestikust kui omaette kujutamisobjektist. P6hiliselt kasutatakse aksonomeerias paraIleelprojekteerimist. Joon.6.1 S6ltuvaltsellest,kas teljestikusttehakserist- v6i kaldprojektsioon, liigitatakseka aksono- meetriatvastavaltrist-ia kaldaksonomeetriaks. 2. DiEeetriline ristaksonomeetria ehk
annaabi.ee 
