E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
müürimurdjat kaasa võttes. Üleval tõusis rõõmukisa. Pilkeid sadas alla.
«Me peame kaitsekatuse tegema ja selle varjul katsuma väravat lõhkuda,» ütles Tasuja.
«Karu Andresele viige käsk, et ta ennast ikka peidus hoiaks.»
Mehed läksid kaugemale metsa, et lossist ei märgataks, mis nad teha tahtsid. Metsast
kostsid ainult sagedad kirvehoobid. Lossikaitsjad jäid põnevil ootama, ei julgenud aga veel
välja tungida.
Päike oli ammu tõusnud, kui mehed müüri-murdjaga uuesti, seekord lossikaitsjate
surmariistade eest varjatult, värava poole liikusid. Teised olid hobuste selga hüpanud ja
ootasid, et kõhe sisse tormata, niipea kui värav langeb.
Värav kõikus kangesti esimese tugeva põraka mõjul. Veel paar niisugust mütsu ja ta
pidi langema. Ülevalt visati küll raskeid kive ja tuld kaitsekatuse peale, aga see oli
tugevatest okstest tehtud ja mulla ning mätastega käetud, nii et ta kahju ei kartnud.