Jüriöö ülestõus
Talve algul, pärast mardipäeva, tungisid orduväed Harjumaale, kus
laastati põhjalikult. Ordu väed vallutasid nii eestlaste linnused kui ka rüüstasid
põhjalikult maapiirkondi nii palju, et veel kolm aastat hiljem on Harjumaad
nimetatud tühjaks, laastatud maaks. Teadaolevatel andmetel olevat Harjumaal
surma saanud 30 000 eestlast, mis on aga ilmne liialdus, sest kogu Harju elanike
arv võis olla 20 000. Kuid igal juhul olid paljud neist hukkunud ja maa
põhjalikult laastatud. Kõik see murdiski eestlaste vastupanuvõime Harjumaal
lõplikult. 1344. aasta veebruaris, kui meri oli viimaks jäätunud, asusid orduväed
ka sõjaretke Saaremaale. Saarlased olid end kindlustanud linnuses, mida
arvatakse asuvat praeguse Pamma küla lähedal Kooljamägedel. Seal toimunud
ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi
siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse
seejärel jalgupidi üles
annaabi.ee 
