Eesti sotsiolektide seisund
allkeeltest eristav osa (nagu murdesõna kirjakeeles). Seega tuleks kõigepealt selgeks teha,
mida me slängina defineerimne. Võimalusi on kaks:
- släng ongi ainult spetsiifiline sõnavara;
- släng on kindlas situatsioonis kindla inimrühma poolt kasutatav allkeel tervikuna. Sellises
kõnes on nagu ikka suurem osa sõnu üldkeelsed ja ainult osa klassikalises mõttes slängis.
Siin on analoogia nt kohamurde defineerimisega. Ka murrete puhul kõneldakse mõnikord
murdesõnast või murdevormist ja mõnikord võetakse murde alla kokku kogu keeleüsteem,
mille puhul suur osa jooni on tegelikult ühised mitmele murdele. Praktiliselt on nt peaaegu
kõik murrakute erijooned eesti murretes tegelikult aktsendierinevused. Ja ka suurem osa
29
südaeesti murrete vahelisi jooni taandub tegelikult hääldusele. Grammatika on suuresti
samasugune (vt Pajusalu jt 2002).
annaabi.ee 
