Handi keel
Hantide keeled
jagunevad arvukateks murreteks. Lääne- ja idamurded on peamised
murderühmad. Esimese murderühma moodustavad Obdorski, Obi-
äärne ja Irtõsi-äärne murre, idarühma aga Surguti ja Vahhi-
Vasjugani murre. Handi keeles on kokku 13 murret. Kõik need
murded erinevad tunduvalt üksteisest foneetiliselt, morfoloogiliselt
ja leksikaalselt. Need kolm peamist murrete gruppi ei saa
üksteisest aru. Omavaheline arusaamine on raskendatud ja
murdevahed on märgatavad. Handi keel on võtnud palju sõnalaenu
sürjakomi, tatari, neneetsi ning vene keelest.
Kirjakeel
Juba 19 sajandil üritati luua handi kirjakeelt. Esimeseks trükiseks
oli Matteuse evangeelium, mis ilmus välja 1868 aastal Londonis
P.Vologodski handindudes. Püsiva handi kirjakeele loomiseni jõuti
alles 1930 aastal. Ladina tähestiku alusel koostati handi alfabeet,
lisades sellele märke erihäälikute tähistamiseks. Vene tähestikuga
asendati see aastal 1937.
Uurimistegvus
annaabi.ee 
