Eesti murded Referaat
Veismann, Eva Velsker, vt Lindström jt 2001).
Aastatel 19922002 on TÜs kaitstud eesti murretest 18 bakalaureusetööd
ja 9 magistritööd (Pajusalu 1992b, Sedrik 1994b, Teras 1998a, Parve
1999, Uind 2000, Velsker 2000, Saar 2001, S. Iva 2002, T. Iva 2002), neist
enamik viiel viimasel aastal. 1996. a kaitses Karl Pajusalu Turu ülikoolis
doktoritööd Karksi murraku verbimorfoloogia varieerumisest (Pajusalu
1996).
Tartu Ülikoolis on peale kasvanud uus murdeuurijate põlvkond. Uutest
murdemagistritest tegeleb enamik praegu doktoritöö kirjutamisega. Kõige
lähemal ajal on valmimas Merike Parve ja Pire Terase doktoritööd lõunaeesti
murrete foneetikast.
Emakeele Seltsil on läbi aastakümnete olnud täita asendamatu roll EKI ja
TÜ murdeuurijaid koondava ja asjaarmastajatest murdekorrespondentide
tegevust koordineeriva asutusena. Päriselt iseseisvaid uurimisprojekte pole
ESil saanud olla, sest seltsis ei ole teadurikohti. Kuid selts on olnud