Eesti murded Referaat
1998a, 1998b, 1999, 2001) ja prosoodiat (Pajusalu jt 2001). Teoksil on ka
bakalaureuse- ja magistritöö kirderanniku murrete foneetilistest erijoontest,
uurima on hakatud piirkondlike eesti keele aktsentide foneetilist olemust.
Uusi andmeid eesti murrete foneetika kohta pakub ka Jaan Rossi ja Ilse
Lehiste raamat eesti rahvalaulude temporaalsest struktuurist (2001).
Murrete fonoloogiat on käsitletud EKI murdetekstide akadeemilise sarja
köidete murdetutvustustes (vt raamatute andmeid eespool). Eraldi
monograafiana
on ilmunud Salme Nigoli häälikulooline ülevaade Hargla murrakust
(Nigol 1994), keskmurde häälikujooni käsitleb Mari Musta ja Aili Univere
keskmurde raamat (Must, Univere 2002). Üldistavalt on Võru murde
häälikulist eripära vaadelnud Sulev Iva (2000a, 2000b). Karl Pajusalu on
uurinud lõunaeesti hääliku-uuendusi (Pajusalu 1999b). Helmi Neetar on
jälginud
tk-ühendit eesti murretes (Neetar 2002b)
annaabi.ee 
