"murdetegevusest" - 1 õppematerjal

Eesti murded Referaat

nigelaks. Selleks ajaks oli täiesti ilmne, et üks pikk eesti murdeuurimise etapp on lõppenud. 2001. a taastati keelekogumisvõistlused uute eesmärkidega, mitte enam ajaloolise murdekeele talletamiseks. Novembris 2001 toimus ESi õppepäev ,,Keelekoguja kool", kus anti nõu ka nüüdismurrete kogujatele. ESi toimetistena ilmusid vaadeldaval perioodil Gustav Vilbaste ,,Eesti taimenimetused" (1993), Hella Keema ,,Tartumaa saja-aastaste jutud" (1995) 2 Järgnev ülevaade ESi murdetegevusest põhineb Emakeele Seltsi aastaraamatutes 35­ 47 ilmunud aastaülevaadetel, mille on kirjutanud ESi teadussekretärid Mart Meri (1992­ 1996), Tõnu Tender (1997­2000) ja Asta Õim (2001). 202 ja ,,Võru keel" (1997), Theodor Saare ,,Kihnu raamat" (1998). Praegu on töös väljaanne ,,Kultuuripeegel murdekeeles" (Võru murdetekstid, koost. Mari Must ja Eevi Ross). Seltsi viimaseks suurprojektiks on kõrgkooliõpikukski mõeldud monograafia ,,Eesti murded ja kohanimed" (2002; autorid