Eesti sotsiolektide seisund
uurimused, mis annaksid piisavalt süstemaatilise pildi keele ja ühiskonna suhetest.
Omaette kvantitatiivse sotsiolingvistika haru moodustavad Karl Pajusalu poolt ja tema
juhtimisel tehtud uuringud murrete nivelleeerumisest ja selle seostest keelekasutajate
sotsiaalsete parameetritega. See on suund, mis seostub eeskätt keelemuutuste uurimisega
reaalajas. Pajusalu ise on uurinud Mulgi murde verbimorfoloogia nivelleerumist (1987,
doktoritöö 1996) ja koos kaasuurijatega Võru uue murdetava kujunemist (nt Eichenbaum,
Pajusalu 2001; Pajusalu, Koreinik, Rahman 2000). Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsi ühise
projekti Eesti murdeainese süvendav kogumine (19921995, juhid TÜ poolt Karl Pajusalu
ja Tiit Hennoste, ES-i poolt Mart Meri) raames koguti Võrumaal ja Kihnu saarel eriealiste
inimeste murdelist kõnekeelt, jälgides senisest täpsemalt kõnet mõjutavaid sotsiaalseid ja
situatiivseid faktoreid. Selle töö tulemused on avaldatud mitmes artiklis (Org jt 1994,
annaabi.ee 
