Eesti murded Referaat
suhteid naabermurrete ja -keeltega Piret Norvik oma magistritöös
(1998) ja artiklites (1996, 2000) ning Kaja Toikka magistritöös (2000). Hiiu
murrakute ja soome murrete sõnavarasuhteid jälgib Meeli Sedriku magistritöö
(1994b, artiklid samast 1994a, 1995). Sedrik on jälginud ka Hiiu murrakute
kontakte eestirootsi murrakutega (1999). Paul Alvre on vaadelnud
kirderannikumurde
ja vadja keele ühisjooni (Alvre 2000). Eesti-läti keele- ja
murdesuhteid eritleb Lembit Vaba doktoritöö (1997). Murdekontaktide uurimise
esilekerkimist on toetanud ka rahvusvaheline läänemeresoome keeleatlase
projekt. Mitmeid selle raames tehtud uurimusi tutvustab EKI toimetiste
sarjas ilmunud kogumik ,,Studia ad geographiam linguarum pertinentia"
(2000).
Murdepiirid ja murrete rühmitamine on tõusnud jälle oluliseks teemaks
eesti dialektoloogias. Selle aluseks on olnud murrete uus uurituse tase, mis
on lubanud teha ka uusi üldistusi