Eesti murded Referaat
uusim haru (vt Hennoste jt 1999). Juurde on tulnud uusi mitme põlvkonna
keelekasutuse uuringuid (Org jt 1994, Grigorjev jt 1997, Pajusalu jt
1999). Triin Iva magistritöö analüüsib haritlaste praegust võru keelepruuki
207
(T. Iva 2002). Sotsioloogiliste uuringutega on alustatud alles viimastel aastatel,
nendega on tegelnud põhiliselt Võru Instituut. Selgitatud on lõunaeesti
murrete praegust kasutust ja staatust (Eichenbaum 1998, Kasak 1998,
Pajusalu jt 2000b; ülevaate uuematest murdesotsioloogilistest töödest sisaldab
Eichenbaum, Pajusalu 2001). EKIs on tegelnud murdesotsioloogia küsimustega
Jüri Viikberg (nt Viikberg 1997).
Kirjandus
Tekstikogud
Juhkam, Evi, Aldi Sepp 2000. Läänemurde tekstid. Toim. A. Haak. (= Eesti
murded
VIII.) Eesti Keele Instituut. Tallinn.
Keem, Hella 1995. Tartumaa saja-aastaste jutud. Valimik murdetekste V. Eesti
Teaduste
Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn.
Keem, Hella, Inge Käsi 2002. Võru murde tekstid. Toim. A. Sepp. (= Eesti
murded VI.)