Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nimetatakse, on kehatu kõikeläbiv vägi, mis täidab inimesi ja kõike muud olemasolevat. Tema auks pühitsetakse muistsest ajast saadik neljapäevasid. Maausuliste ajaarvamine sõltub loodusest ja selle muutumisest. Jõulud, lihavõtted, pööripäevad ja teised pühad on aeg, mil maarahva kombeid järgides ammutatakse loodusest ja esivanematelt jõudu. Elu tähtsamateks murdepunktideks on sünd, pulmad ja surm. Maausulise elu ei lõpe surmaga. See jätkub teises ilmas, teisel pool Toonela jõge. Teatud pühadel külastavad surnud oma elavaid lähedasi. Mõtete kaudu on nad pidevalt ühendatud ja nii hoiavad nad kokku. Eestlaste tänapäevane maausk seisneb meie kultuuris elava pärimuse väärtustamises ja märkamises. Teiseks on oluline pärimus, mis on kokku kogutud ja muuseumikogudesse talletatud. Kuna pärimuses on nii mõndagi vastuolulist, siis
Selleks, et eestlased oleks valmis lugema usutekste, oli vajalik omandada lugemis-ja kirjaoskus. Karl XI kehtestas 1686ndal aastal korra, kus seisis, et Liivimaa igas kihelkonnas peab kiriku juures asuma ka kihelkonnakool. Probleemiks oli aga hariduse arengul oli laste kohustus aidata oma suguvõsa ning kodus tööd teha. Koolid asusid ka talupidamistest kaugel ja tihti puudus riigil raha pastorite ja köstrite ülalpidamiseks, mis tegi koolis käimisekohati ebapraktiliseks. Suurteks murdepunktideks olid gümnaasiumite avamised Tartus ja Tallinnas ning 1632. aastal gümnaasiumi areng Tartu Ülikooliks, mida kutsuti algselt Gustav II Adolfi järgi Academia Gustavianaks. Alguse pandi filosoofia,- usu,- arsti- ja õigusteaduskondadele, mis on senini ülemaailmsel tasandil tasemel programmid, kuhu tulevad õppima õppurid nii Eestisiseselt kui ka ülemaailmaselt. Rootsi ajal tehtud mitmed reformid olid olulisteks arengupunktides praeguse Eesti riigi kujunemisel
annaabi.ee 
