Eesti kirjandus II kevad
Selles tekkisid võõrad metaluulevõtted, luule luulest. Hakati ka
riiminätepuhul arutama metaluuleküsimusi ja luule proosastumise
küsimusi, sest mingis mõttes on see proosale lähenev vabavärss. See
jätkub ka tema hilisemas loomingus. „Närvitrüki“ autorite puhul (Üdi ja
Liivi ) on märkimisväärne mitteluulelise luule esiletõus. 60ndate luule
muutub küll radikaalselt, kuid me tajume mingit luulelisust, 60ndate
70ndate vahetusel tekib mingi murdepuhkt, kus luule keeratakse
pahumpidi – tekib mingi distantseerumine alustest.
Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm) on sõltumatu mässaja. Ta ei taha
läheneda kassetipõlvkonnale. 1956ndal aastal ta vangistati, olles alles
koolipoiss. Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis
osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik
luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi
nii eesti kui ka vene keeles