Päikesesüsteem - referaat
Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud
mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese
parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel. (7)
Mõned tükid on küllaldaselt suured, et taluda langemist läbi atmosfääri, ning jõuavad
meie planeedi pinnale. Need on meteoriidid, mis võivad tekitada kuu kraatritega
küllalt sarnaseid kraatreid.
Tavaliselt on meteoriidid ümara kujuga, neil on hästi märgatavad tasandunud
murdepindasid jälgivad tahud. Teravaid nurki ja servi ei ole kuna need on atmosfääri
läbimisel ümarateks sulanud. Kui meteoorkeha pidurdub ja kuumenemine lakkab siis
tekib talle ümber must või pruunikas koorik. Kauem maas lamanud meteoriit
oksüdeerub tumepruuniks. Meteoriidid langevad maale soojade või tulistena, kuid
mitte hõõguvatena. Seetõttu ei saa meteoriidid põhjustada tulekahju isegi juhul, kui
need langevad kergestisüttivale esemele. Suurimad meteoorid jõuavad maapinnale