Keelkonnad
traditsioon, standard jne). Laias laastus pole see kaugeltki nii.
Keel = rahvuse/riigi sümbol (s.o. langeb kokku poliitiliste reaalidega Eestis eesti, Venemaal,
vene, Prantsusmaal prantsuse jne). Kuid mida teha Norraga, kus on 2 kirjakeelt.
Vastastikuse mõistetavuse kriteerium on kehv, sest vaatamata keelekujude sarnasusele ja
lähedusele võib eksisteerida kaks eraldi kirjalikku traditsiooni, normi jne. Piiride tõmbamine
on tihti tinglik. Võib rääkida nt hollandi-saksa murdepidevusest, s.o. lähedaste keelevariantide
ahelast. Keelekujule ,,keele" staatuse andmine või, vastupidi, ,,alandamine" murdeks on
tihtilugu poliitilise manipuleerimise tulemus. Näited: meänkieli Rootsis; moldova keel. Vene
impeeriumi 19. saj. lõpu ,,teoreetikud" väitsid, et ukraina ja valgevene pole eraldi keeled, vaid
vene keele murded. ,,Keel on murre armee ja laevastikuga" (Max Weinreich).
Seal, kus kirjalik traditsioon puudub, on eriti raske otsustada. Keeleteadlastel, kõnelejatel ja
annaabi.ee 
