Murded
esinevad
· Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk.
Murdeliigendus:
· Paikkondlik-kirjeldav eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1
surnuaed.
· Võrdlev-ajalooline (Kettunen) põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse
läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud.
Järgib vanu jooni.
· Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) isoglossidel põhinev. Millisel alal
millist joont kasutatakse.
· Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse
välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus.
Keelejoonte valik murdeliigendusel
· Häälikulised
· Morfoloogilised
· Sõnavaralised (hilisemad)
Eesti kirjakeele ja murrete ühisosa: keskmurde alal on 60%, Lõuna-Eestil 20%.
Oosu = lollakas (Häädemeeste)