Onomastika, nimekorraldus
Võru Instituut soovis, et ajaloolise Võrumaa piires kirjutataks kohanimed Eesti
põhikaardile vastavalt paikkondlikus võru keeles enamlevinud hääldusele.
Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjon aktsepteeris seda kava mööndusega, et
ametlikult määratud kohanimed (külanimed, vooluvete nimed) peavad kaardil
olema ametlikul kirjakujul ja häälduspärane murdekuju võib olla antud
sulgudes. Ametlikult määramata kohanimede (mitteametlikud külad ja
loodusnimed) osas lubati piirduda ainult murdelisele originaalhääldusele
vastava kirjapildiga. Sellest otsusest ajendatult andis Emakeele Selts välja
soovitused (Päll 1997), kuidas kohanimede võrupärast hääldust kirjapildis
edasi anda. Võru Instituut nõustus üldiselt nende soovitustega, kuid taotles
lisaks võimalust märkida põhikaardil ka kohanimes esinevat eriti tugevat
palatalisatsiooni, sest nii märkimata jätmine, nagu Tona, Kolo, kui ka j-ga
märkimine, nagu Tonja, Koljo, on ühtviisi kaugel originaalhääldusest Ton´a,
annaabi.ee 
