Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse
Esimene suurem töö 1917. a ,,Vigala murde peajooned", esimene
eestikeelne ühe murraku võrlev-ajalooline ülevaade. 1924. a doktoritöö ,,Leksikaalseist vahekordadest eesti
murretest" algas huvi eesti murrete sünkroonilise rümnitamise vastu.
1932 ,,Eesti keeleala murdelisest liigendusest" rakendab esmakordselt eesti dialektoloogia ajaloos järjekindlalt
keelegeograafi analüüsivõtteid, pannes aluse nii järgnevatele murdegeograafilistele käsitlustele kui ka
sünkroonilistele murdeliigendustele Eestis
Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (,,Eesti murdeatlas" I 1938 ja II 1941; ,,Väike eesti
murdeatlas" 1955) ning ulatuslik ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (I-IV, 1958-1968).
14. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad.
Keskused: TÜ, EKI ja TlnÜ (Võru Instituut 1995; võru keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia)
Perioodid:
annaabi.ee 
