"murdeliigenduse" - 1 õppematerjal

Eesti murded Referaat

foneetika ja fonoloogia (Pajusalu 1998, 2000b, 2001, Pajusalu jt 2000, Parve 1998, 1999, 2000, Teras 1998a, 1998b, 1999, 2001, S. Iva 2000a, 2000b), lõunaeesti morfosüntaks ja sõnavara (Pajusalu, Muiniece 1997, Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b, S. Iva 2002), ajaloolise Võrumaa kohani201 med (Saar 1998, 1999, 2001, Faster, Saar 2002), murdesüntaks (Lindström 1997a, 1997b, Hennoste 2002), rahvalaulude murdekeel (Niit 1997), eesti murdeliigenduse ja allkeelte üldküsimused (Pajusalu 1992a, 1999a, Pajusalu jt 2002, Hennoste 2000). Murrete uurimisel on hakatud rakendama sotsiolingvistika kvantitatiivse paradigma ja optimaalsusteooria meetodeid (vt Pajusalu 2002). Suurimaks projektiks on koostöös EKIga loodav eesti murrete elektrooniline korpus (selles osalevad TÜ poolt Karl Pajusalu, Ellen Niit, Liina Lindström, Mari-Liis Kalvik, Mari Mets, Pire Teras, Ann Veismann, Eva Velsker, vt Lindström jt 2001).