Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
seotud mingi kindla ajajärguga. Seega võib sõna vanus viidata päritolule. Järelikult on oluline kindlaks teha, millal on
sõna kirjalikes allikates registreeritud. Näiteks ei ole sageli häälikuliselt aluselt võimalik otsustada, kas sõna on
laenatud alamsaksa või saksa keelest, sest nende keelte vasted langevad kokku. Kui selline sõna on registreeritud eesti
16.–17.saj kirjakeeles, on tegemist pigem alamsaksa kui saksa laenuga. Olulist lisainfot annab sõna murdelevik.
Kontaktid naaberkeeltega on olnud intensiivsemad nende läheduses kõneldavatel murretel. Päritolu väljaselgitamiseks
tehakse vana kirjakeele analüüsi, õpitakse üldajalugu ja etnograafiat tundma, võrreldakse nimetamismotiive
tähendusülekande mõistmiseks – st uuritakse palju tausta.
6. Mida tähendab häälikulooline meetod? (Metsmägi 2012; lk 18-20)
Häälikulooline meetod (tähtsaim meetod) on tüvede etümoloogiliste seoste kindlakstegemine häälikuseaduste
annaabi.ee 
