Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse
24. Eesti keele ajaloo uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja
tööd).
Põhisuunad: murded, sõnavara päritolu, nimeuurimine, murdegrammatika, murdekorpused
Uurimiskeskused: TÜ ja EKI
Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Uno Rätsep, prosoodia uurimisrühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm, Lembit Vaba,
etümoloogiasõnaraamatu töörühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm
Tööd: ,,Eesti murrete sõnaraamat", murdetekstide sari ,,Eesti murded", murdekorpuste koostamine
25. Vana kirjakeele varasem uurimislugu.
Eesti kirjakeele algus: Eesti kirjakeele ajalugu hõlmab umbes 480-aastase perioodi, alustades ajast, mil seni
teadaolevalt ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat (1525). See miWittenbergis trükitud teos sisaldas M.
Lutheri ssa tõlke. Esimene osaliselt meie ajani säilinud raamat pärineb 1535. aastast (Wanradti-Koelli
katekismus). Enne seda üksikuid käsikirjalisi tekste ja kohanimeloendeid.