Eesti murded Referaat
saada toetab ka sugulaskeelte ja Läänemere keeleareaali tüpoloogilise omapära
uurijate tööd.
Kirjeldatud muutused eesti dialektoloogias ei ole veel jõudnud lõpule.
Mitmed suurprojektid on hetkel pooleli ja vajavad lähematel aastatel
lõpuleviimiseks
senisest suuremaid uurija- ja uurimisressursse. Püüan järgnevalt
eesti murrete uurimisseisu iseloomustades sedagi näidata.
Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002
1991. aasta detsembris toimus Emakeele Seltsi murdekonverents, millel arutati
uut olukorda, kuhu eesti murdeuurimine oli jõudnud (vt Meri 1992).
Leiti, et Saareste jt poolt 1920. aastatel algatatud viisil eesti murdeid koguda
ja uurida enam hästi ei saa. Konverentsil tutvustati ka eesti dialektoloogia
uusi suundi, näiteks eesti murrete elektroonilisi andmebaase (Viks 1992),
sotsiolingvistilist murdeuurimist (selle järelkajaks artikkel Org jt 1994),
murde kui kõnekeele uurimist jne. Tekkis mõte saata nagu sõdadevahelisel
annaabi.ee 
