XVIII sajandi kirjandus: LUULE
luuletused pärinevad ajast, mil autor maal talutööd tegi. Vaesusest ei pääsenud ta elu
lõpuni, ehkki ta luule sai äärmiselt populaarseks. Elumured kallutasid teda
alkoholismi. Burnsi luule räägib armastusest ja sõprusest, igapäevasest maaelust,
loodusest, luuletused on näiliselt lihtsad, kuid väga lüürilised. Ta lähtub alama rahva
vaatepunktist. Burns kirjutas nii šoti kui inglise keeles, põimides ka ingliskeelsesse
teksti murdekeelendeid. Tema luule oli üks viimaseid katseid šoti keelt hääbumisest
päästa. Tema pikemaist luuletustest on tuntuim „Lõbusad kerjused” (e.k 1959). Eesti
keeles on ilmunud Burnsi luule valimik „Mu arm on nagu ruske roos (2000).
Leedu rahvuskirjanduse rajaja KRISTIJONAS DONELAITISe looming (1714–
1780) sarnaneb Burnsiga oma talupoegliku päritolu ja rahvuslik realistliku laadi
poolest. Donelaitis pääses õppima Königsbergi ülikooli, hiljem töötas pastorina. Tema
annaabi.ee 
