Eesti murded Referaat
Selle aluseks on olnud murrete uus uurituse tase, mis
on lubanud teha ka uusi üldistusi. Ühe esimese tõuke eesti murrete rühmituse
edasiseks täpsustamiseks andis oma töödega Tiit-Rein Viitso, kes kirjutas
ranniku- ja kirdemurde eristamise poolest (nt Viitso 1996). Karl Pajusalu
on tegelnud eesti murdeliigenduse üldprobleemidega (1999a) ja
üksikasjalikumalt
lõunaeesti murrete rühmitamisega (Pajusalu 1999c, 2000). Lõunaeesti
murdeliigendust on analüüsinud Mihkel Toomse murdekaartide alusel
Kalevi Wiik (1999a), Andrus Saareste tööde põhjal on Wiik uuesti käsitlenud
põhja- ja lõunaeesti murrete piiriala (Wiik 1999b). Lõunaeesti murrete
suhteid käsitleb Wiik ka lõunaeesti sünniteooriaid vaadeldes (Wiik 1998).
Murrete kui regionaalsete allkeelte sotsiolingvistiline kirjeldamine on samuti
kogunud hoogu alles viimasel kümnendil (Pajusalu 1992a, Hennoste
2000).
Murrete nivelleerumise ja murdesotsioloogia uurimine on eesti
dialektoloogia
uusim haru (vt Hennoste jt 1999)