Referaat Kihnust ja selle ajaloost.
Kihnu mehe põlvini ulatuvale umbkuuele
(vammusele) tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes
rippus nahktupes nuga.
XIX sajandi teisel poolel tulid Kihnu meestel kasutusele varrastel
kootud üle pea selga tõmmatavad kampsunid - troid.
Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad.
Kihnu murrak
Keeleliselt loetakse Kihnut saarte murde piirkonda. Ühistele murdejoontele toetudes on uurijad
avaldanud arvamust, et kihnlased võivad pärineda Ida-Saaremaalt või Muhust, samas rõhutatakse ka
murraku tihedaid seoseid Varbla ja Tõstamaaga vanema keelega. Kuna kihnlastele on iseloomulik
ka tugev rootsimõjuline lauseintonatsioon ja Rootsiküla (Rotzkull) nimetus esineb kõikides
dokumentides juba 16. sajandi esimesest poolest, on uurijad oletanud ka varasemat rootsi asustust
Kihnus
annaabi.ee 
