aitavad luua jõulumeeleolu. Alguses võtsin 2 paberilehte ning käärid. Kõigepealt lõikasin paberist välja ruudud. Valisin suuruseks 8,5 x 8,5 cm. Ühe lumehelbe tarvis on vaja 6 ruutu. Kui ruudud olid välja lõigatud, siis voltisin need kaks korda pooleks, nii et nad jääksid kolmnurga kujuliseks. Järgmiseks lõikasin kolmnurga sisse kolm pilu, nii et üks serv jääks murdejoontest kinni. Lõikasin selle serva pealt, kus peale voltimist on kaks murdejoont teineteise sees, moodustades ühe murdejoone. See serv kus kaks murdejoont on eraldi, jääb "ülemiseks" servaks ja sealt tuleb jätta veidikene kinni. Pilud lõikasin kolmnurga pikima servaga paralleelselt. Peale pilude lõikamist voltisin paber lahti ja sain jälle selle nelinurga kujuliskes. Ja avaneb pilt, kus lõigatud pilud moodustavad nelinurga, olles ühest servast kinni. Nüüd liimisin lahtised nelinurga tipud kinni. Esimest rulli on väga hea liimida pliiatsi abiga rulliks
Ooperi autorid soovisid pealinna suurt publikut jahmatada ka eriefektidega eriti kuulsaks sai Vesuuvi purse ooperi viimases vaatuses. Teine oluline g.o. 1820. aastate lõpul oli Rossini "Wilhelm Tell" (Guillaume Tell; 1829; Schilleri draama järgi; ühtlasi Rossini viimane ooper). (Rossini oli suundunud Pariisi 1824. aastal, kirjutades Pariisi Itaalia Teatri jaoks.) 1830 tähistab olulist murdejoont ooperiloos. Rossini lõpetab ooperite kirjutamise (selleks pole tal ka rahalist vajadust, ta 13 saab olenemata võimuvahetustest Prantsuse riigilt head pensioni); esile kerkib jõuliselt uus zanr grand opéra. See arvestab uue, rohkearvulise keskklassist pärit linnapublikuga, kellele on samal ajal eeskujuks aristokraatide ooperiharrastus