Kreeka usust ja keelest pikemalt
(ôñéãùíïìåôñßá).
Vanakreeka keele arenguperioodid ja "lingvistiline geograafia".
Kreeka keel moodustab indoeuroopa keelkonna iseseisva rühma. II at-nde algusest mitme
lainena Kreekasse rännanud hõimude keelena tõrjus ta aja jooksul välja seal enne neid elanud
rahvastiku keele, kuid võttis sellest laene oma sõnavara rikastamiseks. Missugune ta oli
Mükeene ajajärgul on raske öelda. Kirjanduse alguseks oli kreeka keel jagunenud juba
rohkeiks murdeiks.
Esimene keele arenguperiood klassikaline (VIII-IV eKr): dialektide (murrete)
kooseksisteerimine. Atika, joonia, aioolia ja dooria murre kujunesid kirjakeelteks, neis loodi
ka ilukirjandusteoseid. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muud mälestiste
põhjal.
Teine periood hellenistlik (IV.s.lõpust eKr IV.s.pKr; kreeka hellenism: IV.-I. ss. eKr,
rooma hellenism: I eKr IV pKr). IV. s-ks eKr oli atika ja joonia baasil tekkinud kreeka
ühiskeel ehk koinee.