EESTI PEREKONNANIMED
Samuti olid 20. sajandi linnaelanike jaoks muutunud halvamaiguliseks -auk lõpulised
perekonnanimed - Sopaauk, Karuauk, Räimauk, Kruusiauk(Must 2000: 63).
Uute nimede valikul oli üheks mõjuriks kõlalise sarnasuse otsimine vana nimega. Umbes
pooltel juhtudel oli uuel nimel sama algustäht mis vanal. Uutes nimedes domineerib eluta
loodus, palju on huvitavat ja romantilist nimeloomingut nagu Merikoit, Põhjatuul, Merilaas,
Kastehein, Kaljujärv. Siin-seal säilib kohalikku koloriiti ja murdeelemente ( -mätsa, -palang,
Rõemus). Palju oli liitsõnu, liitsõnaliste nimede lõppudes saavad populaarseks -oks, -raag,
-vere, -pere, -pärg, -soo, -soon(Must 2000: 63).
Kokkuvõte
Eestlaste nimed kujutavad endast hiigelsuurt ja mitmekesist uurimismaterjali. Meie
perenimede hulk on väikese rahva kohta hämmastavalt suur, põhjuseks oli perekonnanimede
panemise aegse nimeloome rikkus ja mitmekesisus. Eesti rahvas polnud nimedepaneku ajaks
annaabi.ee 
