Eesti sotsiolektide seisund
Kõigepealt saame öelda, et suurem osa traditsioonilisi eesti kohamurdeid on säilinud
tegelikus keeletarvituses üksnes või peaaegu ainult aktsentidena. Sellised on praktiliselt
kõik murded peale saarte ja Võru murde.
26
Kas eesti keeles on olemas ja millisena oma prestiizne aktsent, mida järgivad kõrgemad
sotsiaalsed kihid, mida õpetatakse koolis? Kas seda saab seostada mingi traditsioonilise
murdealaga?
Seda probleemi on uuritud ja isegi teadvustatud minimaalselt. 1930. aastatel pakkus
omapoolseid hääldusjuhised Paul Ariste ja viimastel aastakümnetel on sel teemal
kirjutanud ja kõnelnud veidi Einar Kraut (vt Ariste 1939; Kraut 1994, 1998).
Kindlasti saame väita, et võrreldes 1930. aastatega on sügavalt muutunud need
hääldusnähud, mille vastu Ariste tollal sõna võttis, kuna need olid tema arvates
õigehäälduse seisukohast ebasobivad või valed
annaabi.ee 
