Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest
Pärast Liivi sõda kuulusid lõunaeesti alad Poola ja põhjaeesti alad Rootsi alla.
Alates 17. saj. (Rootsi aeg) moodustas põhjapoolne Eesti Eestimaa kubermangu (Virumaa,
Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Hiiumaa) ja lõunapoolne kuulus Liivimaa kubermangu koosseisu,
mis ühendas kogu lõunapoolse Eesti ala Tartumaaks ja Pärnumaaks. 18. sajandil eraldati
Pärnumaast Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa. Sellina jaotus püsis 20. sajandini.
Lõunaeesti murdealadega kuulusid administratiivselt kokku alad, kus kõneldakse südaeesti
murdeid: idamurret, keskmurde Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa murrakuid ning läänemurde
Pärnumaa lõunaosa murrakuid.
· Tugevaks murdepiiride kinnistajaks oli eestlaste sajandeid kestnud piiratud
liikumisvabadus. 14.-16. saj. jooksul kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati
sellega oluliselt seda territootiumi, kus talupoeg suhelda sai. Liikumispiirangud kestsid kuni
19. saj
annaabi.ee 
