EESTI UUSAEG
jaoks oli tähtis roll ühtsel kirjakeelel, ühtne kirjakeel hakkas kujunema põhjaeesti
keele alusel, sajandi lõpul Ahrensi uue kirjaviisi alusel. Ühtne kirjakeel, rahvaharidus
on vajalikud koostisosad rahvusliku eneseteadvuse jaoks. Rahvahariduses olid mõned
muudatused alanud pärisorjuse kaotamise järel, siiski jäi kõige olulisemaks
koduõpetus, koolidel oli teseijärguline roll, kooli läksid need, kes kodus lugemist ja
katekismust selgeks ei saanud. Murangulised sündmused toimusid sajandi teise poole
alguses, 1850-1870, selles ajavahemikus mindi üle kohustuslikule kolme-aastasele
rahvaharidusele. Kujunes välja stabiilne koolivõrk, laienes õppeproramm, tulid juurde
uued õppeained, geograafia, ajalugu, loodusõpetus jne, hakati õppima ka kirjutamist.
Hakati tähtsustama ilmalikke teadusi
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) ja “Perno Postimees” 1857
Perno Postimees on esimene järjepidevalt ilmunud eestikeelne ajaleht. Tegemist oli
annaabi.ee 
