Bakterid
Mükoplasmad moodustavad pleomorfseid filamente keskmise läbimõõduga 0,1…0,3 µm, läbivad 0,45 µm pooridega
filtreid. Tundus, nagu oleks viirused, aga: poolduvad, kasvavad kunstlikul rakuvabal söötmel, sisaldavad DNAd ja RNAd.
Fakultatiivsed anaeroobid (v.a. M. pneumoniae – aeroob), vajavad kasvuks eksogeenseid steroole. Generatsiooniaeg
1…6 h, enamik moodustab praemunalaadseid kolooniaid, M. pneumoniae kolooniad on murakalaadsed.
Peamised antigeensed determinandid, kuna neil rakuseina pole, on membraani glükolipiidid ja proteiinid. Need
ristreageerivad inimese kudede ja teiste bakteritega.
Epidemioloogia.
M. pneumoniae
• Aastaringselt, ülemaailmselt. Proportsionaalselt on teda seega rohkem suvel ja sügisel, kuna teised pneumooniat
põhjustavad infektsioossed agensed (s. pneumoniae ja viirused) on talvel sagedasemad.
• Epideemiad 4-8 aasta tagant