"munklummutist" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Phoebus, kui maja alatine külaline, kuhugi pimedasse urkasse viiva ukse avas. «Astuge, mu härra, siia sisse,» ütles ta oma kaaslasele. Mantlis mees täitis ta soovi sõnagi lausumata. Uks langes tema järel kinni; ta kuulis, kuidas Phoebus riivi ette lükkas ja siis vanaeidega redelit mööda alla läks. Valgust polnud enam näha. VIII KASU JÖE POOLE OLEVAIST AKENDEST Claude Frollo (meie oletame, et lugeja, kes on taibukam kui Phoebus, juba ammugi munklummutist üle111; diakoniks pidas), Claude Frollo kobas veidi aega ringi 282 selles pimedas urkas, kuhu teda kapten oli sulgenud. See oli nurk, nagu neid ehitajad mõnikord jätavad sinna, kus katus toetub müürile. Selle, Phoebuse tabavate sõnade järgi koeraputka püstloodis läbilõige moodustas kolmnurga. Siin polnud muide akent ega mingit ava ja katuse kallak ei lasknud isegi püsti seista. Claude'il tuli maha kükitada tolmu sisse lubjatükkidele, mis ta all aina rägisesid. Ta pea huugas