Kloostrimõis Kolgas
/Norrman/ Kirjavahemärke sel ajal enamasti
ei kasutatud.
Mainitud on maja (hus) ja veski (kvarn) ja veskijõed ( kvarnströmmar). Kas veski puhul oli tegu
tuuleveskiga, sest vesiveski on vattenkvarn või vattenmölla? Varauusaegset rootsi keelt tundmata on
raske midagi kindlat öelda.
Odres (lk 135) ütleb, et "Kolga mõisal oli Pudisoo jõel saeveski, kus 1586/87 saeti 866 lauda".
Seega võiks oletada nii veejõul töötava saeveski kui ka tuuleveski olemasolu? Kas need olid juba
pärit munkadeajast?
Viis aastat hiljem Lundi nimistus veskit aga enam ei nimetata.
Lundi 1586. aasta nimistu.
Rootsis Lundi Ülikooli raamatukogus asunud 1586. aasta nimekirja leidis sealsest arhiivist üles
Eestiga seotud Rootsi kunstiajaloolane Sten Karling, kes oli aastail 1933-41 TRÜ kunstiajaloo
professor. Minu allikaks olev maastikuarhitekt Norrman toetub paljuski tema raamatule "Jakob och
Magnus De la Gardie som byggherrar i Estland", 1938.
Helmi Üprus oma 1956
annaabi.ee 
