Põhjused: · Muldade erosioon · Reovee juhtimine veekogudesse · Liigne väetamine · Maaparandus valgalal Tunnused: · Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täieli hapnikukadu sügavais veekihtides · Põhjasetete mudastumine Reostus pärineb: · Punktreostusallikad sademete-, munitsipaalvesi, loomafarmid, tööstusettevõtted · Hajureostus põllu-, metsamajandus, kaevandus, prügimäed Veepuhastusmeetodid: · Füüsikalis-mehaaniline (I) lahustumatute võõriste eemaldaamine reoveest füüsikaliste võtetega · Füüsikalis-keemiline (II,III) lahust7unud ained seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja · Bioloogiline (II,III) orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil
Probleemid: suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis, kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa). Jõgedes ja järvedes on suur veetagavara. Eestis kasutatav joogivesi: 36% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 27% madalatest kaevudest. Tallinna põhjaveevarud kogu vajaduste katmiseks ei ole piisavad. Reostusallikad: Punktreostusallikad – sademete-, munitsipaalvesi, loomafarmid, tööstusettevõtted Hajureostus – põllu-, metsamajandus, kaevandus, prügimäed Reostuse näitajad- Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Veekogude eutrofeerumine- taimede toiteelementide (P, N) ja orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärg. Põhjused: Muldade erosioon Reovee juhtimine veekogudesse Liigne väetamine
annaabi.ee 
