Balti riikide poliitiline ajalugu
Kohe pärast
vallutust loodi kihelkonnad, mille keskusteks oli olnud linnamägi. Nende keskusteks
said kirikud. (vajaduse korral sai neid ka kasutada kaitserajatistena). Ristimine oli
formaalsus. Kuna kirikute vahemaa oli tihtipeale suur ning presstriamet Liivimaal ei
tõmmanud ligi, etendasid ristiusu viimisel inimesteni kõige tähtsamat osa
kerjusmungas, kes tegutsesid rändjutlustajate ja sakramentide jagajatena.
- Esimese mungaorduna kinnitasid Liivimaal kanda TSISTERTSLASED, kes rajasid
1207.aastal kloostri Dünamündesse. Peagi muutusid domineerivaks mungaorduks
dominiiklased. 15.saj lõpp jõudsid Liivimaale ka frantsisklased. Reformtasiooni
algusajaks tegutses Liivimaal umbes kolmkümmend kloostrit.
- Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ja suurim maaomanik oli ordu, mille keskus asus
algul Riias, hiljem Liivimaa keskmes VÕNNUS (cesis). 15.sajndil suutis Liivimaa
annaabi.ee 
