Reformatsioon
Katoliku usuelu korrastamist taotles ka kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke,
Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskopiks saanud Johannes
Blankenfeld. Kuid sisepoliitilised pinged nurjasid ka selle pühamehe kavatsused.
Kloostrid. Ametliku kiriku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida
mitmesuguste mungaordude kloostreid. Kloostrielu tähendas algselt vaikset
jumalateenimist, eemal kõigest segavast. Sellisesse isoleeritusse jäi ainult vanim
Eestis asunud mungaordudes - tsisternlaste ordu. Selle liikmete sihiks oli
tegeleda üksinduse põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega. XIII sajandil
asutasid nad kloostri Tartu lähedal Kärknas ja XIV sajandi algul Padisel. Hiljem
moodustus tsisternlaste naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas.
Eestisse asusid ka ühiskondlikus elus palju aktiivsemaid dominiiklaste ja
frantsisklaste kerjusmungaordud. Dominiiklasni min tegevusepõhjal
"jutlustajateks vendadeks"