Seisuslik haridus keskajal
Kirjaoskus oli tihedalt seotud munga usueluga, kuna kloostrireeglid nägid ette 2-3 tundi vaimuliku
5
kirjanduse lugemist päevas. Kirjaoskus oli ka hädavajalik eeldus meditatsiooniks, mis kujutas
endast päheõpitud piiblitekstide suulist kordamist.
Kahtlemata sõltus mungakssaamine kutsumusest ja Jumala armust, mis tulenes omakorda Jumala
müstilisest tahtest (seda rõhutati eriliselt kloostrijutlustes). Kuid samas oli mungakutsumus
ainulaadne väljavalituse vorm ja klooster ainuke koht, kus kujundati üliinimesi , kes omasid
ülejäänud surelikele kättesaamatuid intellektuaalseid võimeid ning tõusid seetõttu teistest
kõrgemale.Valik mungaseisuse kasuks oli ühtlasi valik kultuuri ja hariduse kasuks. Aadlipere
võsudele oli see ainsaks alternatiiviks sõjakunsti kõrval.
2.2 Vaimuliku naise kasvatus
Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka terve hulk naisi. Nemad võtsid enda