saavutamisele. Kirpan Kangha Palverännakud Sikhide kõige tavalisemaks palverännaku kohaks on Kuldne tempel. Sikhide religioon ei usu, et palverännakutel on suur tähtsus. "Jumala nimi on tõeline palverännakute koht, mis koosneb mõtisklusest Jumala sõnal ja harimise seesmisest tundmisest." Munklus Sikhismis on munklus keelatud. Seetõttu ei ole olemas sikhide mungakogudusi ega vennaskondi. Sikhid ei usu ühiskonnast loobumisse ja sihituisse jumalaotsinguisse metsade eraldatuses, hüljates oma kohustused kogukonna ees. Kõik sikhide kümme guru (välja-arvatud 8-aastasena surnud Har Krisnani) olid abielus, näidates isikliku eeskujuga, kuidas elada majaperemehena. Pühad paigad Sikhide kõige püham paik maakeral on Ja Amritsar. Ehitised Kuldtempel on sikhide kõige tähtsam pühamu, mis
Legendi kohaselt olevat teda kiusanud ka surmajumal. Kirgastudes sai temast Buddha (kirgastunu, virgunu, enne oli Siddharta Gautama) Pärast kirgastumist otsis oma õpilased üles ja pidas neile jutluse, pani liikuma dharma-ratta, mis on kaheksa kodaraga ratas. Jutluse pidas ta Sarnathis. Õpilastest said uue budistliku kogukonna, mungavennaskonna liikmed (sangha kogudus). Buddha kirgastus 40-aastaselt, suri 88-aastaselt. Ülejäänud elu jutlustas ta, asutas mungakogudusi. Kolm budistlikku kalliskivi: buddha, dharma, sangha. Õpetus. Buddha vormistas oma õpetuse ravimiretsepti meenutavana: sümptom, diagnoos, prognoos, ravi. Dharma seisneb neljas üllas tões: 1. Kõigi olendite maine eksistents on kannatus (duhkha vilets riisitoit, vastand sukha). Ka õnnehetked on kannatus, sest inimene teab, et ühel hetkel need lõppevad. Kannatus on ka lahusolek millestki meeldivast. 2. Kannatusel on konkreetne põhjus, trsna janu, tungid, ihad.
annaabi.ee 
