Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos?
olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid,
sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma.
Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Alguse sai laipmatus ja
ristiusk, kirikutes olid preestrid ja jutlusi viidi läbi ladina keeles ning algas ka reformatsioon.
Viiendaks muutus ka kultuur. Tekkisid uued sõnad, ärksamad eestlased said
mungakloostritesse õppima minna, haudadele hakati panema kiviriste ja hakati tegema
kiviehitisi. Pärast sõda jäid samaks elutingimused. Elati edasi rehielamutes. Samuti jäi
samaks veel meeste käsitöö ning ehete edasi andmine põlvest põlve.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Liivimaa ristisõda oli pöördepunktisk Eesti ajaloos, sest pärast
sõda muutus väga palju.
annaabi.ee 
