Queenslandini. Nad on väikesed tumepruuni karvaga imetajad lestakujuliste käppadega ja pardi kujulise nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde. Nad on sukelduvad loomad, ja suudavad vee all olla kuni 15 minutit. Erinevalt pardi nokast, nokklooma nokk on kummijas ja painduv. Tal on sadu elektronretseptor rakke noka sees, mis võtavad vastu elektrilisi signaale veest, jahtides saaki. Nokkloomad munevad mune. Mune hauduvad emased erilistes munemispesades. Kui muna koorub, väike nokkloomake saab piima ema piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu. Sipelgasiil Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad suurte küünistega kaetud jalgadega, pika koonusega ja ta karvastik on kaetud teravate ning painduvate okastega. Nende söök koosneb peamiselt termiitidest, mille pärast tuleb ka nende rahvapärane nimetus, kui sipelgasiil. Sipelgasiil muneb samuti mune
Nad on väikesed tumepruuni karvaga imetajad lestakujuliste käppadega ja pardi kujulise nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde. Nad on sukelduvad loomad, ja suudavad vee all olla kuni 15 minutit. Erinevalt pardi nokast, nokklooma nokk on kummijas ja painduv. Tal on sadu elektronretseptor rakke noka sees, mis võtavad vastu elektrilisi signaale veest, jahtides saaki. Nokkloomad munevad mune. Mune hauduvad emased erilistes munemispesades. Kui muna koorub, väike nokkloomake saab piima ema piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu. Sipelgasiil Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad suurte küünistega kaetud jalgadega, pika koonusega ja ta karvastik on kaetud teravate ning painduvate okastega. Nende söök koosneb peamiselt termiitidest, mille pärast tuleb ka nende rahvapärane nimetus, kui sipelgasiil. Sipelgasiil muneb samuti mune. Üks muna on
annaabi.ee 
