Linnukasvatus
Maks konverdib TMA mittelõhnavaks ühendiks. Probleem tekib, kui
söödaga antakse TMA-d või TMA prekursoreid (koliini, sinapiini). Kanad, kellel on
defektne FMO3 geen ei tooda piisavalt ensüümi, et oksüdeerida TMA
mittelõhnavaks komponendiks. TMA kuhjub rebus, mistõttu tekib kalahaisuga
muna. Pruunidel munejatel esineb see. Munad on ka kalamaitselised. Nende
munad ei haise, kui neile ei anta TMA-d sisaldavat sööta (nt rapsiseemned). Kesk-
Euroopas kasutatakse palju. 10% pruunidest munejatest esineb FMO3- geeni
defekt ja nende munad haisevad, kui rapsiseemneid anda. Olemas on geenitest,
mille abil saab tuvastada defektse geeni kandjaid. Aretusest on hakatud välja
jätma defektse geeni kandjaid, et saada FMO3 defektivabu pruune liine.
Rapsiseemnetes on nt sinapiin. Rapsiseemned on hea, kergesti seeditav
proteiiniallikas, esineb palju toorkiudu.
Kalaõlis on kõrge TMA tase. Lisaks tanniinid (linaseemnetest) ja glükosinolaadid
deaktiveerivad TMA oksüdaasi
annaabi.ee 
