vähendab stressi füsioloogilisi põhjusi 3-4 kuu vältel nelja vutimuna söömine päevas vähendab eriteadlaste arvates infarktiohtu 50% võrra. Vutimunade vähendavat mõju vereliistakute kleepuvusele kinnitavad dr. M. Viigimaa ja prof. H. Tiku ühisuuringud Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogiaosakonnas. Ajalugu Eesti vutitõug on ainuke Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug. Omaaegses Nõukogude Liidus oli see ainuke tõuks tunnustatud vutipopulatsioon, kelle munejate lindude koguarvuks Nõukogude Liidu piirides loeti tõu tunnustamisel (1987. a.) 72 000 lindu. Esimesed vutid toodi Eestisse 1966. a. prof. C. Ruusi initsiatiivil. 1976. a. toodi Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi töötajate initsiatiivil Kaiaverre vaarao tüüpi vutid Moskva lähedasest koondisest "Kompleks". 1977. a. alustati Kaiavere farmis uurimistöödega vuttide pidamise, söötmise ja hiljem uue vutitõu loomisega. Viimane kestis alates 1980. a. kuni 1987. a.
Lootelt emale: kusiaine. c. Kaitse: 1) takistab kahjulike ühendite minekut lootesse, nt. paljud ravimid, toksiinid, haigustekitajad. 2) läbi platsenta jõuavad looteni ema antikehad, tekib omandatud immuunsus, mis kestab mõned kuud. d. Toodab hormoone, mis reguleerivad sünnitustegevuse algust. Probleem on enneaegne sündimine. Samuti ka üleaegne sündimine. Postembrüonaalne areng Algab: a) koorumine ( munejate järglased (linnud), munast poegijad munad on emaorganismis, kõhuõõnes, loode saab toitu, munavaruainetest, kooruvad kõhus (roomajad: rästik, kõhrkalad: emakala e. kiviluts, b) sündimine pärisimetajad. 1. Kasv organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu enamasti pöördumatu suurenemine ajas. Kasvuvormid: 1) Anorgaaniline põhineb vee ja soolade kiirel omastamisel. Nt. vetikate mõõtmete
annaabi.ee 
