Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal
Rootsi ajal
olid tähtsateks kauplemiskohtadeks maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord ja tekkisid
manufaktuurid. Mõlemal ajastul oli suurimaks sisseveo artikliks Prantsuse ja Hispaania
sool.
Nii Rootsi kui ka Vene ajal oli Eestis peamiseks usuks Luteri usk. Ning mõlemal
ajastul olid kirikud ja muud hooned sõjast räsitud ja kirikuõpetajatest oli puudu. Rootsi
aja hakkas räsitud kirikute ja väheste preestrite pärast levima jälle munasusu kombed.
Roots ajal toimus ka ohtralt nõiaprotsesse. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonna
Osulas Pühajõe mäss. Selle käigus põletasid hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa
vesiveski, kuna nad pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ja neid tabanud
viljaikalduse põhjuseks. Vene ajal jõudis Saksamaalt Baltikumi tehnoloogiline
ratsionalism, mis saavutas 18. sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse.